Kodulaenude baasintress euribori näol langeb. Kui teil on laen juba olemas, siis olete nautimas langevaid laenukulusid iga poole aasta tagant. Kuna konkurents laenuturul on suurenenud ning pangad võitlevad klientide pärast, siis peaks see lisaks alla tooma ka pankade laenumarginaalid. Olemasolevale laenule saab küsida uut pakkumist kas oma kodupangast või mõnest teisest sõbralikust pangast. Ja uute laenude puhul oleks patt jätta küsimata pakkumine kõigilt siin tegutsevatel pankadelt.
Laenuvõtjate turg aktiveerus mullu aprillis.
Kauplemise jõuõlg on liikunud laenuvõtjate poole. Eesti Panga statistika näitab, kui palju uut laenu kuus välja antakse ja kui suur kogu eluasemelaenude jääk. Kui vaadata aga nende numbrite taha, siis on näha, et mullu aprillist hoogustus laenude tagastamine. Ja vaevalt inimesed ühtäkki lihtsalt oma laenusid tagasi maksma hakkasid, eriti praeguse
majandussurutise tingimustes, pigem oli siin tegemist laenude liikumisega ühelt laenuandjalt teisele. Ühele pangale
tagastati vana, kehvemate tingimustega laen ja teiselt võeti uus laen parematel tingimustel. Tõsi, see maht ei olnud liiga suur, 10-20 miljonit kuus, kuid võib eeldada, et palju enam laenutingimuste muutusi jäi kodupanga siseasjaks.
Allikas: Eesti Pank
Kes pankadest on hinnaliider ja võitnud kõige enam turgu?
Sellele võiks vastuse anda pankade laenuportfellide võrdlus. Kogumahus on viimase poole aasta jooksul enim mahtu kasvatanud LHV, kuid protsentuaalselt on väga tugeva kasvu teinud Bigbank. LHV ja ka Coop Panga kasv on teatud mõttes ootuspärane, kuid Bigbanki suur hüpe näitab selle panga muutunud ambitsiooni tulla väikelaenude sektorist ühe tugevamalt eluasemelaenu turule. See eeldab samas odava laenuressursi olemasolu, et püsida intressidega konkurentsis.
Miks LHV ja miks mitte Swedbank?
Kui tahta olla agressiivne turu võtja, siis peab sul olema raha, mida välja laenata ja teisalt puhver netointressituludes, mille arvel panga enda marginaaliosa langetada. Ja LHV’-l on rahapuhver suur. Kui teistel pankadel on kõigist varadest välja laenutud ca 78%, siis LHV-l vaid 58%. Tõsi, veel agressiivsemat LHV laenupoliitikat takistavad kapitali normatiivid, ehk siis omakapitali napib. Kui vaadata kaht järgmist kodumaist, Coop Panka ja Bigpanka, siis siin tundub kapitali saadavuse osas kerge eelis olevat isegi seni väiksemal Bigbankil. Kui. vaadata netointressitulusid, mida kujundab pankade laenumarginaal, siis ehk isegi üllatuslikult on just Coop Pank teinud märkimisväärse positiivse arengu. Sisse võetud raha on läinud odavamaks ja välja antud raha hinda on suudetud hoida. Väga palju on kaotanud netointressituludes just suuremad pangad, sh Swedbank kokku enam kui 10 miljonit. Aga nende netotulu intressidest on jätkuvalt kõige suurem, nii et puhvrit siin on. Tundub, et suured pangad ei ole liialt agresiivselt laenuportfelli kasvule suunanud ja üritavad hoida fookuses kasumlikkust. Eks suure portfelli puhul on just olemasolevast portfellist lähtuv muutus kõige suurema mõjuga. Aga tegelikult ruumi parimat pakkumist teha on eeskätt Swedbankil.
Kuhu liigub laenuturg 2025. aastal?
Arvestades, et kodulaenu ümbervormistamine maksab ja euribori langus on laenuvõtja valu alla toonud, siis võib ennustada, et võitlus liigub eeskätt uute laenude väljastamisele. Arvata võib, et Bigpank ja Coop Pangal on soov turuosa kasvatada, kuid esmalt peavad nad lahendama kapitali kaasamise. LHV-l on raha, kuid on vaja suuremat omakapitali puhvrit, et laenumahtu kasvatada. Swedbankil on endiselt kõige odavam raha käes, kuid neil ei paista olevat huvi kasvada olukorras, kus panga kasumlikkus on kahanenud. Sama kehtib ilmselt ka SEB Panga kohta.